Jaan Tõnissoni Selts kutsub kõiki 3. juulil Jaan Tõnissoni, rahvajuhi ja riigimehe, mälestuspäevale.
Kell 12 algab Raadi kalmistul perekond Tõnissoni hauaplatsil mälestustseremoonia. Mälestuspalve Jaan Tõnissonile ja tema perekonnale peab Tartumaa praost ja Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming. Klarnetil musitseerib Tiit Veigel. Kõnelevad Tartu linnapea Urmas Klaas, Salle kodukandi liikumise eestvedaja Mart Lankots, Tartu Zonta klubi esinaine Ludmilla Sööt, Eesti Naisüliõpilaste Seltsi esindaja.
Jaan Tõnissoni mälestuspäev jätkub Eesti Üliõpilaste Seltsi majas kell 14.15 aruteluga „Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts Eestit ehitamas ja juhtimas “. Trivimi Velliste ja Krista Aru arutlevad Tõnissoni ja Pätsi teede ja tööde, seisukohtade ja tulemuste, aga näiteks ka selle üle, milline on ühistegevus kaasaegses Eestis, milline on tänapäeval ühistegevuse ideeline alus ja eesmärk, kas seda kannab aade või hoopis kasu. Vestlust juhib ja suunab Joonas Hellerma.
Ühistegevus on selleaastase mälestuspäeva keskpunktis, sest Eesti vajab praegusel ajal nii ühist meelt kui riigimehelikkust. Aga ka põhjusel, et Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse avamise koosolek peeti Tartus Vanemuise seltsi ruumides sada kakskümmend aastat tagasi ehk 27. märtsil 1902. aastal. Selle ühisuse algatajaks ja ideeliseks juhiks oli Jaan Tõnisson. Ühisuse rahalise toetuse ja selle käest saadud laenu abil ehitasid eestlased oma kodu- ja ärimaju Tartu Karlova ja Tähtvere linnajagudesse, panid Tartusse püsti Vanemuise teatrimaja, Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi ja Tallinnasse Estonia. Kuid selle ühisuse tähendus oli rahalisest panusest märksa suurem: sellega, et suudeti ise oma asju korraldada ja edukalt majandada, et ühistu maksis ülalpidamisraha nii Tartu lasteaiaseltsile, Eesti Kirjanduse Seltsile, Eesti Rahva Muuseumile ning võimaldas laenuna protsendivaba õppimistoetust eesti soost tudengitele, kasvas eestlaste iseteadvus, enesekindlus ja ettevõtlikkusjulgus.